Ühel varahommikul, kui päike alles piilus üle metsatuka ja rohulibled olid kastemärjad, ärkas väike rebane Riko oma pesas. Ta sirutas end laisalt, haukus vaikselt rõõmust ja astus pesast välja.
Kui Riko taeva poole vaatas, jäi ta suu lahti. Sinna oli ilmunud vikerkaar – suur ja värviline, ulatudes ühest metsaotsast teise. See nägi välja justkui värviline sild taevas.
„Ma tahan leida selle lõpu,“ mõtles Riko elevusega. „Seal peab midagi imelist olema!“
Ta hüppas rõõmsalt mööda metsarada ja asus teele. Tee viis üle väikeste ojade, läbi samblaste võserike ja ümber vanade puude.
Peagi kohtas Riko esimest looma. See oli orav nimega Kusti, kes just oma talvevarusid kogus.
„Kuhu sa nii kiirelt lähed, Riko?“ küsis Kusti, kui nägi rebase säravaid silmi.
„Ma otsin vikerkaare lõppu! Seal võib olla kuld, maagia või midagi veel imelisemat!“ vastas Riko.
Kusti muigas. „Vikerkaare lõppu on raske leida, see liigub alati sinust eest ära. Aga mine vaata – võib-olla leiad midagi hoopis muud.“
Riko tänas ja jätkas teekonda.
Ta kõndis ja jooksis, kuni jõudis järveni. Seal istus kivi peal vana konn Emil, kes vaikselt mõtiskles.
„Tere, Emil! Kas sa näed vikerkaart?“ hüüdis Riko.
„Näen küll,“ vastas konn silmi avamata. „Ja sa tahad seda leida, eks?“
Riko noogutas.
„Siis kuula: vahel ei olegi oluline see, kuhu sa jõuad, vaid see, keda sa kohtad ja mida sa õpid,“ ütles Emil rahulikult.
Riko ei saanud päris hästi aru, mida Emil mõtles, aga ta tänas viisakalt ja jooksis edasi.
Vikerkaar paistis nüüd justkui lähemal. Riko ronis üle kõrge künka ja jõudis avarale aasale. Seal kohtas ta jänest nimega Liisu, kes punus endale õitest pärga.
„Tere!“ hõikas Riko. „Kas sina oled vikerkaare lõpus?“
„Mina ei ole, aga mina naudin siin praegu päeva,“ vastas Liisu. „Kas sa ei taha minuga koos mängida?“
Riko vaatas hetkeks taevast, siis naeratas. „Aga miks mitte!“ Ja nad veeretasid üksteisele käbisid, hüppasid üle lillede ja naersid palju.
Kui mängud said mängitud ja Riko jälle vikerkaare poole vaatas, oli see veelgi kaugemal. Päike hakkas juba loojuma ja vikerkaar hajus tasapisi.
Riko istus maha ja ohkas.
„Ma ei leidnudki vikerkaare lõppu…“ ütles ta vaikselt.
Aga siis tuli talle meelde Kusti, Emil ja Liisu. Kõik need toredad hetked ja sõnad, mida nad jagasid. Ta mõtles, kuidas ta oli jooksnud, naernud, roninud ja õppinud.
„Võib-olla see oligi vikerkaare võlu – see teekond ise,“ ütles Riko endamisi.
Ja just siis, kui taevas läks roosaks ja tähed hakkasid vilkuma, vaatas Riko üles ja nägi viimast värvilaiku hajumas. See nägi välja nagu naeratus.
Väike rebane pöördus kodu poole. Tema süda oli soe ja silmad särasid. Ta polnud leidnud kulda ega karda, aga ta oli leidnud midagi veel paremat – uusi sõpru, rõõmu ja mõistmise, et mõnikord on kõige olulisem just teekond ise.
🎉 Lapsel tuleb varsti sünnipäev? Muuda tema päev eriliseks!
Vaata ägedaid kujundusideid ja kogu inspiratsiooni.
- • 🎂 Ilusad teemastiilid sünnipäevadeks
- • 🎈 Värvilised kaunistused ja detailid
- • 🧁 Inspiratsioonifotod ja lihtsad ideed vanematele
💡 Kasuta ostu tehes koodi UNEJUTT ja saa -5% soodustust oma ostult!
👉 Klõpsa siia ja leia vahvaid mõtteid lapse sünnipäevapeoks!
Avasta kaunid muinasjutud ja unejutud lastele
Kui otsid muinasjuttu lastele või rahulikku unejuttu, siis oled jõudnud õigesse kohta. Meie veebilehelt leiad muinasjutud lastele, mis sobivad suurepäraselt õhtuseks ettelugemiseks. Meie laste unejutud viivad väikese kuulaja rännakule läbi kujutlusvõime ja fantaasia. Iga laste muinasjutt on täis seiklusi ja õpetlikke hetki. On sul vaja kiiret muinasjuttu lastele, lõbusat unejuttu lastele või lihtsalt uusi muinasjutte, mida koos nautida – meie kogust leiad kindlasti midagi, mis pakub rõõmu igale lapsele. Leia siit põnevaid laste muinasjutte!